Vuosttaš sámi Dieđavahkku čohkke badjelaš 100 sápmelaš dutkki
04. Gea 2025

Boahtte vahkku lágiduvvo vuosttaš sámi Dieđavahkku, mii čohkke badjelaš 100 sápmelaš dutkki Sámi allaskuvlii Guovdageidnui.
Dieđavahkku lea ovttasbargu gaskkal Sámiráđii ja Sámi allaskuvlla. Áigumuš lea ásahit erenoamáš deaivvadansaji gos dutkkit miehtá Sámi sáhttet čatnat oktavuođa, juohkit jurdagiid ja ovddidit ođđa ovttasbargguid.
- Mun illudan dán deaivvadeapmái, go lea nu dehálaš čohkket sápmelaš dutkiid nu viidát go vejolaš. Mii dárbbašat oahppat ja oahpásmuvvat, ja danne orrot lihkostuvvamin go nu ollugat leat dieđihan Dieđavahkkui. Dál beassat golmma beaivvis gullat erenoamaš buriid logaldallamiid, gullat máŋggalágan dutkamiid birra ja vejolaš dutkanfáttáin, muhto lea maiddái hui mávssolaš ásahit gávnnademiid mii nannet dutkkiid fierpmádagaid, dadjá rektor Liv Inger Somby.
Dáppe gávnnat eanet dieđuid ja prográmma: https://diedavahkku.net/

Iešguđelágan sešuvnnat
Sámi allaskuvllas servet ollu dutkit ja leat iešguđetlágan sešuvnnat nugo giella, dearvvašvuođa, eanan- ja ressursahálddašeapmi ja nu viidasit.
- Stivrenjoavku ja lágideaddjit leat bargan máŋggaid mánuid ja leat ráhkadan girjás prográmma mas leat ollu dehálaš fáttát. Lea buorre go sápmelaš dutkit ja maiddái sii geat dutket sámi fáttáid besset gaskkustit iežaset fágasurggiid ja prográmma viidodat čájeha man dehálaš lea sámi dutkan, maiddái álgoálbmogiid geahčastagas. Dál váilu mis gávnnadan arena ja sávvamis šaddá duohtan ahte Dieđavahkku lágiduvvo juohke nuppi jagi, lohka Somby.